Ühingust
Eesti Transpordikütuste ühingust
Eesti Transpordikütuste Ühing loodi 20. mail 1993 ning see koondab vabatahtlikkuse alusel ühinenud ettevõtteid, kelle põhitegevusalaks on Eesti Vabariigi transpordisektoris kasutatavate kütuste ja muude energiakandjate ning -liikide kättesaadavaks tegemine tarbijatele. Varasemalt Eesti Õliliidu ja Eesti Õliühingu nime all tegutsenud organisatsioon kannab alates 18.05.2023 tänast nime. Läbi oma ajaloo on Eesti Transpordikütuste Ühingu ja selle eelkäijate liikmed varustanud Eesti transpordisektorit kütusega ning kui varasemalt on olnud pea kogu tarbitud kütus vedelkütuse kujul, siis viimastel aastatel on järjest enam suurenenud ka alternatiivsete transpordikütusete tarbimismahud.
Nii pakuvad Ühingu liikmed juba täna lisaks fossiilse ja bioloogilise päritoluga vedelkütustele ka transpordisektoris kasutatavaid gaaskütuseid – LPG-d ehk mootorivedelgaasi, CNG-d ehk mootorimaagaasi ja biometaani, LNG-d ehk veeldatud mootorimaagaasi ja veeldatud biometaani – ja elektrisõidukitele laadimisvõimalusi. Lisaks võib juba lähiajal kütuseturul olla kättesaadav ka vesinikkütus. Selleks, et adresseerida muutunud transpordikütuste turgu otsustas Ühingu üldkoosolek uuendada oma nime – Transpordikütuste Ühingu liikmed pakuvad tarbijatele kõiki kasutusel olevaid transpordikütuseid.
Missioon
Kuna Transpordikütuste Ühing ja selle liikmesettevõtted soovivad ka kaugemas tulevikus olla peamiseks Eesti transpordi liigutajaks, siis vaatab organisatsioon uue nimega julgelt tuleviku poole. Meie oleme valmis tarnima transpordisektorisse nii vedelaid- kui gaaskütuseid, nii fossiilset kui ka bioloogilist päritolu kütuseid, vesinikumolekule kui ka elektrienergiat. Näeme oma peamise eesmärgina tehnoloogianeutraalse, tarbija vajadustest lähtuva ja Eesti oludesse sobiva transpordikütuste turu loomist.
Soovime seista selle eest, et Eesti inimesed ja ettevõtted saaksid konkurentsivõimelise hinnaga enda vajadustele sobivaid transpordivõimalusi kasutada. Meie eesmärgiks on koostöös riigi, selle ametiasutuste ja teiste ettevõtlussektori esindusorganisatsioonidega luua kütuseturul selge ja tarbija- ning tarnijasõbralik regulatiivne keskkond. Konkurentsitihe transpordikütuste turg, mida juhivad kütusetarbijate huvisid arvestavad poliitikad ning seda toetav seadusandlus on tarbijasõbraliku hinnakujunduse aluseks. Kütuste maksupoliitikas on meie prioriteediks see, et meie ettevõtted ja inimesed ei peaks naaberriikidega võrreldes märgatavalt suuremat maksukoormat kandma.
Usume, et mõistlik transpordikütuste regulatiivne- ja maksukeskkond on Eesti majandusliku edu aluseks, sest aitab tõsta meie eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ja vähendab hinnasurvet lõpptarbijatele Eesti koduturul.
Arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi, hajaasustust ja inimeste harjumusi on isikliku auto kasutamise vajadus meie inimestel suurem kui valdaval osal teistes Euroopa Liidu riikides. Sõiduauto omamine ja kasutamine peab olema taskukohane kõigile Eesti inimestele selleks, et hoida alal elu ka Eesti kaugeimates nurkades.
Koostöö ja rahvusvahelised suhted
Eesti Transpordikütuste Ühing teeb igapäevaselt avatud ja laiapõhjalist koostööd erinevate riigiasutuste ning ministeeriumitega, samuti erakondadega. Suhtluse peamiseks sihiks ja eesmärgiks on kaastöö erinevaid transpordikütuseid käsitleva seadusandluse väljatöötamisel. Samuti jagame partneritega aktiivselt infot kütuseturul toimuva kohta ning anname igakülgset sisendit transpordisektorit käsitlevate poliitikate välja töötamiseks nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.
Tihe ja tulemuslik on olnud koostöö erinevate erialaliitudega. Kõige enam omame koostöökohti transpordisektori esindusorganisatsioonidega: Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA), Eesti Autoettevõtete liidu (EAL) ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga (ERAA).
Rahvusvahelistest organisatsioonidest kuulub Eesti Transpordikütuste Ühing koos 27 Euroopa riigi kütuseettevõtteid ühendava liiduga Euroopa suurimasse kütusefirmasid ja rahvuslikke assotsiatsioone ühendavasse liitu FuelsEurope. FuelsEurope esindab oma liikmeskonda ja kaitseb nende huve Euroopa Liidu komisjonides ja teistes institutsioonides ning jagab liikmetele põhjalikku infot Euroopa Liidu protsesside kohta.
Ühingu ajalugu
Arutelud kütuseettevõtteid koondava ühingu moodustamiseks äsja iseseisvuse taastanud vabariigis algasid 1993. aasta märtsis, kui esimesele koosolekule kogunes Riigiettevõtte Eesti Kütus kureerimisel 22 naftasaadustega tegelevat Eesti ettevõtet. Koosolekul otsustati, et „Õliliidu loomine on vajalik“, et liidus võivad osaleda „kõrge bisnessiga tegelevad firmad“ ning uue ühingu põhikirja loomise aluseks saab vennasvabariigi Soome õliliidu põhikiri.
Pärast kahte kuud intensiivset tööd uue ühingu loomiseks toimus 20.05.1993 Ühingu asutamiskoosolek, kus kümme asutajaliiget – RE Eesti Kütus, AS EK, AS Traffic Service, AS Estonian Transoil, AS L.M.R.A, AS Alexela, AS N-Terminaal, AS Barrel, Lukoil Es ja AS A.O.Imbi – moodustasid Eesti Vabariigis naftasaadustega kauplevad juriidilised isikud esindusorganisatsiooni ametliku nimetusega „Eesti Õliliit“.
Tärkava vabariigi ettevõtlus aga õitses ja nii leidsid ka väiksema bisnessiga tegelevad firmad, et neil on vaja luua enda esindusorganisatsioon – 1996nda aasta lõpus sündis Eesti Kütusefirmade Ühing. Õige pea nägid aga kaks organisatsiooni, et jõud ühendades on mõistlikum edasi minna ja nii kirjutati 03.07.1998 alla ühinemislepingule, mille järel loodi Eesti Õliühing.
Õliühing kasvas liikmeskonnas suureks – 2006ndal aastal oli ühingul näiteks 26 liiget – kuna Eesti kütuseturg oli killustunud, siis oli turul palju väiksemaid naftasaadustega tegelevaid ettevõtteid, kellest paljud ka ühingu liikmed olid.
Kütuseturul toimunud koondumiste tõttu jäi Ühingusse vähem liikmeid, kuid siiski valdav osa Eesti kütuseturust oli esindatud. Järjest enam nihkus Ühingu tegevusfookus just transpordikütuste turule ning liikmeskonnas jäi vähemaks nafta- ja kütusetransiidiga tegelevaid või kütteõlidele keskendunud ettevõtteid.
Viimaste aastate jooksul on kütuseturg muutunud märksa mitmekesisemaks – lisaks tavapärastele mootoribensiinidele ja diislikütusele kasutavad kütusetarbijad ka biokütuseid, arvestatavad turuosad on saavutanud LPG mootorivedelgaas ja CNG mootorisurugaas, samuti biometaan mootori surugaasina. Samuti on jõulisemalt hakanud tarbijad soetama elektrisõidukeid. Muutunud transpordikütuste turu tõttu leidsid Ühingu liikmed, tarvis on kaasajastada ka Ühingu nime ja tegevussuundi. Seetõttu otsustati, et alates 2022. aastast kannab Ühing nime Eesti Transpordikütuste Ühing.
Eesti Õliliidu asutamine
1993. aasta märtsis kogunesid 22 kohaliku kütuseettevõtte juhid, et pidada plaani esindusorganisatsiooni loomiseks. Juba maikuus 1993. aastal leppisid 11 allakirjutanud asutajaliiget kokku, et luuakse Eesti Õliühing.
Eesti Õliliidu ja Eesti Kütusefirmade Ühingu ühinemine
Õliliidu ja Kütusefirmade Ühingu ühinemisel korrastati koos Pirita jõe parki ja paigutati ka ajaloolise ürituse mälestuskivi. Muideks, Õliliidu ja Kütusefirmade Ühingu ühinemise auks kirjutas meeleoluka följetoni Vladislav Koržets.
Õliühingu suvepäevad
Õliühingu suvepäevad olid sajandivahetuse paiku meeletult populaarsed – kohale tuldi terve ettevõtte ja kogu perega!
