ATEKAS reguleerib kõikide energialiikide aktsiisiga maksustamist ning selle korraldamist. Kehtivad aktsiisimäärad transpordikütustele leiab seaduse 7. peatükist ja paragrahvist 66.

VKS sätestab kütuse kvaliteedi ja käitlemisega seotud küsimused. Samuti käsitleb § 2¹ kütusetarnijatele kehtestatud taastuvenergiakohustust ja selle täitmist.

Vedelkütuse seadusest lähtuvalt on koostatud  mitmeid alamakte, millest tähtsamad on:

• Majandus- ja taristuministri 2018. aasta määrus nr 21 ja nr 20 reguleerivad korda, kuidas toimub kütustarnija tarbimisse lubatud transpordikütuste koguse arvutamine ja antud andmete edastamine. Määruse nr 21 lisas on välja toodud kütuste energiasisaldused
• Majandus- ja taristuministri 2010. aasta määrus nr 10 „Nõuded Vedelkütusele“, sätestab nõuded kütusetarbija biokütuse kohta käiva teabe ja selle esitamise kohta, ent ei käsitle konkreetseid kütuse kvaliteediparameetreid. Määrusega kehtestatakse nõuded kütuse märgistamiseks tanklas.

AõKS 5. peatükk käsitleb muuhulgas sõidukitest tekkivate saasteainetega seotud küsimusi. Peatüki 3. jagu käsitleb kütuste kvaliteedi ja keskkonnanõuetega seonduvat ning 4. jagu Kütusekvaliteedi Direktiivist tuleneva kütusetarnijate kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustuse täitmise aspekte.

Ka AõKSi puhul on mitmeid tähtsaid rakendusakte:

• Keskkonnaministri 2016. aasta määrus nr 73 käsitleb kõike vedelkütuse kvaliteedi ja keskkonnanõuetega seonduvat. Määruse lisad sätestavad konkreetsed näitajad, millele müüdav kütus peab vastama.
• Keskkonnaministri 2016. aasta määrus nr 85 reguleerib aga mootoribensiini veo ja hoiustamisega seonduvat
• Keskkonnaministri 2017. aasta määrus nr 41 sätestab korra, kuidas arvestatakse ja arvutatakse kütuste olelusringi kasvuhoonegaaside heidet
• Keskkonnaministri 2016. aasta määrus nr 86 sätestab korra, kuidas arvutatakse välisõhku väljutatud kasvuhoonegaaside heite kogust